Lõppenud aasta viimased kuud olid hea aeg aktsiaturgudele ning ka toorainetele. Suurenev riskivalmidus ei soosinud aga väärismetalle ning kuld ja hõbe läbisid novembris-detsembris korraliku korrektsiooni.
Üldist meeleolude paranemist viimastel kuudel on kindlasti olulisel määral toetanud Euroopa võlakriisi väljavaadete paranemine. Intressitasemed võlakirjaturgudel on alanenud viidates stressi vähenemisele. Omaltpoolt on sellist dünaamikat toetanud Euroopa keskpanga (EKP) tegevus, samuti poliitikute jõupingutused.
Sentimendi paranemine ja riskivalmiduse kasv aasta lõpus on kindlasti olnud põhjus miks väärismetallide positsioone on vahetatud muude riskivarade vastu. Samuti oli ilmselt nõrgenemistrendi toetamas dollari tugevnemine novembris-detsembris.
Jaanuari algusest alates on aga nii kuld kui hõbe teinud korraliku come back’i, kuigi turgude sentimendi osas ei ole olulist muutust toimunud. Riskivalmiduse kasv on jätkunud ning toetajateks on olnud globaalse majanduskasvu väljavaated, samuti uudised Euroopast.
Kuldonjaanuari algusest kosunud ligi 11% ning hõbe veelgi enam – koguni üle 20%. Hõbe on ka viimase aasta jooksul käitunud volatiilsemalt võrreldes kullaga. Vaatamata tugevale kosumisele, on praegune hinnatase kevadistest tippudest ligi 48% madalamal.
Kulla jaoks on aasta 2012 olnud tugevaima algusega alates 1980. aastast. Ühtlasi on ajaloolise tausta poolest veel huvitav see, et möödunud kolm kuud märkisid esimest kvartaalset langust viimase kolme aasta jooksul.
Arvestades muude riskivarade tugevat kosumist jääb õhku küsimus – miks on nõudlus väärismetallide vastu ikkagi aasta algul kiirelt taastunud. Üheks arvestatavaks põhjuseks on ilmselt saanud keskpankade oodatavast rahatrükist tulenevad suurenevad inflatsiooni kartused.
Euroopa suunalt on EKP oma tegevusega nö kaudsele rahatrükile teed sillutamas. USA-s on FED-i rahatrüki jätkumise suhtes pikka aega spekuleeritud. Sel nädalal peetud aasta esimene Vabaturukomitee (FOMC) istung aga andis turuosalistele kinnitus et QE-3 käikumineku tõenäosus on veelgi suurenemas.
Vaadates majandusarenguid Euroopas või USA-s ei tundu küll praegu inflatsiooni kartused kuigi reaalsed. Vaatamata juba teostatud rahatrükile ei ole hinnatõus ei USA-s ega ka näiteks Ühendkuningriigis märkimisväärseks probleemiks olnud.
Samas on ajaloost võtta rohkem näiteid sellest, et pikka aega kestev lõtv rahapoliitika viib inflatsiooni kiirenemiseni võrrelduna vastupidise dünaamikaga. Üksnes Jaapanis ei ole rahatrükkimine suutnud riiki deflatsioonispiraalist välja tuua. Kuid Jaapani taust muude arenenud riikide kõrval on paljuski teine.
Seega võib huvi kasvu väärismetallide suhtes mingil määral käsitleda kui indikaatorit inflatsioonihirmude suhtes. Kuna vahepeal paranema hakanud dollari väljavaated on FED-i uue vaate tõttu kõikuma löönud, on ilmselt väärismetallide positsioonide soetamisel motiiviks ka alternatiivi otsimine dollarile.
.png)
.png)
.png)
Kommentaarid
Postita uus kommentaar