Turud ootavad, et kuld ületab sellel sügisel oma ajaloolise rekordtaseme. Järjekordne rekordipüstitus oleks siis juba kolmas sellel aastal.
Ameerika Ühendriikidest tuleb jätkuvalt negatiivse alatooniga majandusuudiseid. Üldine pessimism sunnib Ameerika keskpank hoidma intressimäärasid rekordmadalad veel mõnda aega. Selleks, et USA majanduse taastumine jätkuks on valitsus jälle sunnitud täiendavalt raha majandusse juurde pumpama.
Teisel pool Atlandi on Eurotsoonil omad probleemid, mis pole suve jooksul kusagile kadunud. Alles hiljuti alandati Iirimaa riigireitingut, mis annab piisavalt põhjust muretsemiseks.
Analüütikute hinnangul soosib olukord turgudel kõige rohkem just kulda. Kõik märgid globaalses majanduses viitavad majanduse kasvutempo aeglustumisele. Varem või hiljem hakkatakse majandusse raha juurde pumpama, mis tõstab see läbi kulla atraktiivsust.
2010 suutis kuld teistkordselt purustada eelnevad hinnamaksimumid. Selle aasta juuni tipuks kujunes 1264.90 dollarit ühe untisi eest. See oli periood, kui Eurotsooni võlakriis oli väga aktuaalne ja turuosalised otsisid turgudel turvalisust. Sellel korral toetab kulda maailmas populaarsust koguv ekspansiivne rahapoliitika, mis võib oluliselt suurendab võimalikku inflatsiooniohtu.
Hetkel vaadatakse infaltsioonile, kui vähe tõenäolisele stenaariumile ja rohkem ollakse mures deflatsiooni pärast, kuid see olukord võib väga kiiresti muutuda. Mida rohkem raha majandusse pumbatakse, seda lähemale meile inflatsioon ka liigub.
Kulla spot kauples reedel 8-nädala maksimumist, 1243.65 dollarit/unts, natuke allpool. Selle nädala hinnaliikumine toimus vahemikuks 1210.05 - 1243.65 dollarit ühe untsi eest.
Allikas: Admiral Markets (Kuld, D1)
World Gold Council’i andmetel suurenes 2010 aastal globaalne nõudlus ehete järele16 protsenti. Analüütikute sõnul on tarbijad harjunud juba kulla kõrgema hinnaga ja nende ostukäitumist kallis hind enam ei mõjutanud.
Sellel nädalal algas ka Indias festivalide hooaeg, mille tulemusele kasvas hüppeliselt nõudlus füüsilise kulla järele.
Kulla nõudluse suurenemise põhjusena nähakse üha kasvavat inflatsiooni Hiinas. Maailma kullatarbimises teist kohta omav Hiina on ka maailma suurim kulla kaevandaja. Enamus Hiinas kaevandatud kullast läheb sisetarbimiseks. Sellel aastal on Hiina nõudlus kulla järele hüppeliselt kasvanud, ületades tunduvalt kodumaist pakkumist, milleks on 100 tonni aastas.
Piiratud pakkumine ja nõudluse füüsilise kulla järele suurendab kulla edasise kallinemise tõenäosust. Teises kvartalis toetasid kulda mitmed investeerimisfondid. Riskifond Paulson & Co suurendas oma osalust maailma suurimas füüsilise kullaga tagatud ETF-is SPDR Gold Trust’is 7.4 protsendini. Osa oma varadest hoiab kullas ka miljardär George Soros.
Kui vaadata üldist globaalsete varade paigutust, siis kulla populaarsus globaalselt hajutatud varaklasside seas on hetkel väga väike, jäädes allapoole ühe protsendipiiri. Arvestades kulla viimase aja kiiret tõusu ja kasvavat nõudlust, võib eeldada kasvutrendi jätkumist.
Kommentaarid
Postita uus kommentaar